Hevilihas
(Muusika: Egert Vandel; Sõnad: Mart Kalvet)
Kui tahad olla hevietalon
ja mitte nõme agrometal-konn,
kui tahad olla päris hevimees
sul ainult metal keegu veenides
Su higil olgu hevi-metal hõng
pead katku vinge hevi-metal-lõng!
Sa hambaid harja traadist harjaga
ja jookse kaasa vaid hevikarjaga!
Kui tahad olla hevi-metal-tuus,
metallist hambad olgu sinul suus!
Kõik peale hevi on täitsa mõtetu,
sul hevimetal olgu lihas kui ka luus!
Su koduks olgu hevi-metal-urg
ja lapsi toogu sul`hevi-metal kurg!
Sind saunas ootab hevi-metal-viht!
Su jaoks on hevi ainus elusiht!
Kui tahad olla hevi-metal-tuus …
Sul jalas olgu hevi-metal sokk
Ja makis mängigu ainult hevirock!
Kui tahad olla hevi-metal-tuus …
Tormiratsanikud
(Muusika: Egert Vandel; Sõnad: Mart Kalvet
On ruumi koe sisse rebitud haav
ja võti mul, mis avab imedemaa.
On õige aeg, õige koht on just siin.
Torm käivitub ja meid minema viib.
On moondunud nii aeg kui ka ruum,
on korraga nii külm kui ka kuum.
Võin käia ajas, Kuule lennata võin,
sest minu käes on kvant-tormi võim!
Sa vali ilm, vali aeg, vali koht
ja kindlalt tea-sind ei ähvarda oht
Isegi siis, kui päikest kustumas näed
võid olla julge, hoides kinni mu käest.
See sõit on täis ootamatuseid.
Võid näha pealt oma matuseid.
Või paelub sind sinu sünnihetk?
Sa otsusta ja võib alata retk.
Pööristuul ja märatsev torm, ulguv iil kannab meid.
Ümberringi möirgab turm, killustab tõeluseid.
Tormi turjal ratsutades õnnistan, vahel nean.
Taevast alla manan päikese.Mida teen, ise tean.
Täis kui saanud on ring, mulle sosista
ja me naaseme üheskoos tormiga
Kuidas tunne ka on? Kas sõidame veel?
Lähme lendame hämarais maailmades?
Meie möödudes miljonid imestavad
ja ei suudagi nähtut uskuda,
kuigi kvant-pööristorm neid raputab
ja uude maailma äratab.
Pööristuul ja märatsev torm…
Kõrbesurm
(Music: Egert Vandel; Lyrics: Mart Kalvet)
Nemad tulevad öös, sõnalausumata.
Löövad, naeratus näol. Me ei saa pageda.
Ees ootab kuristik, selja taga õud.
Lootusetusesse upub viimane jõud.
Nüüd, mil meid elusalt nülib kõrbetuul
tean, peagi leiab mind juhuslik kuul.
Trasseermürsu lend üle lõõskava maa
peatub seal, kus mu luid liiv lihvib juba.
Nüüd, mil meid elusalt nülib kõrbetuul
tean, peagi leiab mind juhuslik kuul.
On luiteil öösiti külm. Kodu kaugele jääb.
Ei leia tagasiteed. Silmapiiril on mäed.
Nüüd, mil meid elusalt nülib kõrbetuul
tean, peagi leiab mind juhuslik kuul.
On luiteil öösiti külm. Kodu kaugele jääb.
Ei leia tagasiteed. Silmapiiril on mäed.
Ees ootab kuristik, selja taga õud.
Lootusetusesse upub viimane jõud.
Nüüd, mil meid elusalt nülib kõrbetuul
tean, peagi leiab mind juhuslik kuul.