Kui soontes voolab mürk
Sven Varkel
Vaatad korraks silma vaid
Tardud sambaks sedamaid
Ei saa põgeneda teelt
Välgust väledam ta keel
Maailm siis tumeneb, silmist kaob kõik
jõuetult lebad sa maas
Mõtteid kui koondad, siis selge on tõik
ei pääsegi siit enam sa
Tardunud soontes on mürgine sapp
mis nakatab liha ja luu!
Ei aita siin seerum, ei arst ega papp
Kihvtil on vägi nii suur!
Kui soontes on mürk
kale pilk su halvas
Kui soontes voolab mürk
nii rasked silmalaud
Kui soontes on mürk
siug sind salvas
Ei päästa vastumürk
põrguvalust, vaid haud
Tardunud soontes …
Vaatad korraks silma vaid
Tardud sambaks sedamaid
Püüad põgeneda teelt
Välgust väledam ta keel
Kihvad liha läbivad
Hambad mürgist tilguvad
Külma pilgu puudutus –
(sind) Surma suudlus tabas just!
Kui soontes voolab mürk…
Heavy Metal Wakes The Beast
Mart Kalvet
Ma seisan esireas, sest olen õige fänn,
ja ootan, et mind jalust rabaks laval mängiv bänd.
On saund kui haljas teras, mis kõrvu kriimustab —
ent ma ei hala, sest just seda tulin kuulama!
Heavy metal wakes the beast!
Heavy metal wakes the beast!
Heavy metal wakes the beast!
Heavy metal wakes the beast in me!
Ma töötan päevast päeva nagu rakkes muul,
kuid reede õhtul lahkun, käed puusas, vile suul.
End tunnen nagu puurist pääsenud orangutan,
kui rokiklubis meisterlikult kaela kangutan.
Heavy metal …
Ei rahe, ei äike, ei tuisk, ei marutuul,
ei sularauast vihm, ei hõbedane püssikuul
ei peata mind, kui tahan täie jõuga jõurata
ning leebes õlleuimas pingeid välja elada.
Mu kambajõmmid rabelevad siin koos minuga.
Me lemmikbänd on laval ja ei tohi lahkuda,
sest meile ei saa küllalt. Kui kõlab rokenroll,
koos au- ja aruraasuga kaob viimne kontroll.
Heavy metal …
Kohtupäev
Mart Kalvet
Mu aju triiki täis on pisikuid.
Ma tunnen, kuis nad aina liigutavad suid.
Vaid neid ma usaldan, ja kõiki teisi — ei!
Mu kohtupäev on ees ja ma ei säästa teid.
Mu mõistus kihutab, ehk küll on tühi pilk.
Mu silme taga käärib halvav mürgitilk.
Ei maga iial ma, sest valvama pean kuud.
Hääl peas ei luba unustada kohustust.
Mu kohtupäeval
teid vabastan!
Mu silmapõhja
kuukiir söövitab.
Ma oma nime ei enam mäleta.
Tean vaid, et väga täpselt tulistan.
On taskus piibel, seljakotis lõhkelaeng
ning süütepudel. Peatumatult roomab aeg.
Ma täna naeran,
sest homme ootab haud.
Mu keha pole
rohkem väärt kui vanaraud.
Ma kuulan hääli peas. Rong lõunasse on teel
ja võõrakõlalisi sõnu kordab keel.
Mul oma ülesandest pole aimugi,
ent tean, et täidan selle täpselt õigesti.
Mu kohtupäeval teid vabastan!
Mu silmapõhja kuukiir söövitab.
Ma täna naeran, sest homme ootab haud.
Mu keha pole rohkem väärt kui vanaraud.